Juba reede õhul hakkas see haiguse trall pihta ning iga päevaga läheb aina hullemaks. Hääl on nullis, nüüd on nohu ka ja tagatipuks jäi täna Salma ka haigeks. See asi on ikka nii nakkav. Ise korjasin gripi üles ilmselt tänu Fernandole, kes eelmine nädal täpselt samasugune oli ja nüüd andsin ilusti õele ka edasi. Mul läks juba palavik mööda aga praegu Salmat vaadates on küll kahju - väriseb siin mu kõrval suures ema voodis. Tal on päris kõrge palavik, mul nii hull ei olnud. Hommikul kui üles ärkasin ja emale tere ütlesin, ehmatas ta mu olematu hääle peale nii ära, et helistas kell 7 hommikul mu tädile, kes on arst. Nüüd saime veel rohtusid juurde. Me Salmaga ise naerame praegu, kuna ema on nii hädas oma kahe haige lapsega, muretseb nii palju ja muudkui helistab arstile iga kord kui ühel jälle köhahoog tuleb. Ja see köha! Ma e tea, millal mul viimati asi nii hull oli... Kui köhahoog tuleb, siis lõpetada näib võimatu. Samas on juba nii valus, et kardan köhida ja hingata - kui sügavalt hingad, siis tuleb jälle pihta hakata. Igatahes jah, me siin üritame terveks saada. Välja minemisest ei hakka isegi mõtlema ning kui eile olime veel piisavalt elavad, et videot teha, siis täna voodist väga välja ei kipu. Koolis käisime ikka, sellega pole väga hullu siin - ilm on ju soe ja ega külmetada väga võimalik ei ole.
Praegu on nii palju igasuguseid asju juhtunud aga ma ei tea, blogisse kirjutamiseks võibolla liiga igav, kui teie neid inimesi ei tunne. Igatahes näiteks mu armas Denis vahetas täna perekonda, sai oma hullust emast lõpuks lahti. "Mu ema vaatas mind nagu koletist ja ütles vabatahtlikule, et viige ta minema jah, parem ongi!" Ning Denis hakkab ta elama Ixtepecis! See on megalahe, nüüd saame õhtul temaga ka väljas käia. Mettal oli samuti väga tõsiseid probleeme ning tema läks täna Rocio juurde elama, kuni nad uue pere leiavad - olukord oli nii pingeline, et ta reaalselt ei saanud seal majas enam ühtegi minutit olla. Ja Silje vahetas perekonda reedel. Ning praegu hakkab ka Amedeo selle juraga pihta. Siljel kulus perevahetuseks vaid kolm päeva! KOLM! Minul kestis see protsess mega kaua, tal ikka vedas täiega. Praegu on mu norrakas oma uues peres väga õnnelik - tal on suur ja väga rikas pere, kellel on rantšo ja hobused ka ning kuna Silje on üdini loomainimene, siis see sobib talle suurepäraselt.
Nagu ma ütlesin, palju on juhtunud ja kõik vahetavad perekonda! Siinsetest YFU inimesest on ainult 1 tüdruk Saksamaalt, kes EI ole pere vahetanud. Uskumatu, mis toimub. Ja eks AFS-is käib asi samamoodi, peaaegu kõigil on probleeme peredega.
Ja nendele, kes teavad, mis mu suhetega siin toimunud on - täna oli meil temaga vääääga pikk ja nutune jutuajamine, mis lõppes rahumeelselt ja nüüd on asi sõbralik. Väga sõbralik ja kõik. AGA ma käitusin nagu ehtne mehhiko tüdruk sellises olukorras - mulle see kuumaverelisus ikka täitsa istub, hea nätaka panin kirja. Miljon vabandust ja natuke ilusat juttu ning Kaisa süda läks jälle pehmeks ja nii ma andsin talle andeks ning nüüd oleme sõbrad edasi.
Vabandust nende ees, kes ei tea, millest jutt aga ma lihtsalt pidin seda mainima, sest ei saanud koolist koju tulles oma kallitega rääkida ja ma ei jaksa sellega homseni oodata - ma tean, et nad loevad iga hommik mu blogi, kui mina juba magan :)
Jõudsin vahepeal juba oma klassi vahetamise idee maha matta aga nüüd ei tea enam mida teha. Õnneks on mul aega veel kõik läbi mõelda, sest direktsioonil on meie dokumentidega endiselt mingeid sekeldusi ja kogu asi venib mehhiko moodi.
Kalli-kalli
Kaisa :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar