Lõpuks võtan ennast kokku ja kirjutan, olen oma laiskuse kohta juba mitmeid märkusi saanud. Aga mis teha, ei ole seda aega ega viitsimist enam üldse kohe.
Homme on mu hostemal sünnipäev. Tegelikult juba tunni aja pärast, kuna praegu on pühapäeva õhtu ja pidu sai just läbi. Lõpuks saab magama minna.
Kuigi emal on alles homme sünnipäev, siis otsustasime Salmaga tänaseks üllatuspeo korraldada, kuna homme on esmaspäev ja nii ei oleks töö ja kooliga kuidagi välja vedanud. pluss täna oli ema üllatus veel suurem. Mässasime täna hommikust saati (olime kahekesi kodus, kuna vanemad olid Salina Cruzis) igasuguste erinevate asjadega. Kõigepealt tuli linna pealt kõik vajalikud asjad osta. See võttis julmalt aega ning kuum ilm ja minu haigus ei olnud kohe üldse meeldivad. Jah, olen suutnud endale päris korraliku gripi hankida siin. Aga just nüüd oli peol ka minu arstist tädi, kes mulle õiged rohud andis ning tunnen ennast juba praegu paremini. Tegin oma kallist ainukesest juubelitordipulbrist emale südamekujulise õunakoogi kaneeliga! Ema oli nii liigutatud, sest Salma meisterdas talle samuti imeilusa ja maitsva tordi. Ühesõnaga oli kiire päev ning praegu üritan video ka kokku panna, sest ma arvan, et nii on parem kõike näha ja kuulda!
Üldiselt on elu endiselt täitsa ilus, kui välja arvata mõned suhtedraamad, mis mind siin natuke kurvaks tegid ning koduigatsuse tagasi tõid. Ei tasu ikka neid mehhiklasi nii palju usaldada. Aga ei ole häda midagi, elu õpetab ning nüüd pea püsti edasi!
Homme üritan parema postituse välja mõelda, täna on ajud nii krussis ja see haigus ikka murrab ka mõnuga.
Adios, kallid!
Kaisa :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar