Täna klassi jõudes hõiskas Moy mulle kohe, et ta nägi kolme välismaa õpilast direktsiooni juures ootamas. Alguses ma arvasin, et ta teeb mulle jälle mingit lolli nalja aga siiski võtsin Meta kaasa ja läksime uurima. TÕESTI!!! Nii oligi! Direktsiooni ukse juures seisid kolm possi ja võis kaugelt aru saada, et kohalikud nad kindlasti ei ole. Kartsin, et nendega rääkima minnes võib tekkida selline väga awkward olukord, nagu lennujaamas soomlastega (lihtsalt vaikus ja keegi ei julgenud midagi öelda...) aga me ei jõudnud veel nende juurdegi, kui nad juba lehvitasid ja "HOLAAAAA" karjusid.
Selgus, et kaks neidst on Itaaliast - Rene ja Denis - ja üks Norrast - Helge (jah, nimega oli mul palju nalja, sest see on ju mu vanaema nimi :D )
Saime loomulikult kohe jutu peale ja paistab, et nad tunnevad täpselt samamoodi nagu meie Mettaga - kõik välismaa inimesed on automaatselt omad. Tuli välja, et nende programmiga on siiakanti tulnud veel õpilasi, nad ei käi lihtsalt kõik samas koolis - nagu YFUkadki on nad mööda erinevaid linnakesi laiali. PS! Kõik on minu peale kkadedad, sest mul on elamiseks kõige parem koht - Juchitan on suur ja hea linn aga ülejäänud siin ümberringi sellised pigem masendavad ja pisikesed. Näiteks Ixtepeci kutsutakse ka Tristepeciks - triste on hispaania keeles kurb.
Aga kõik inimesed, kes meie kambast mööda kõndisid - no hea, et vastu puud ei jooksnud.. See on siin ilmselt ikka väga ebatavaline vaatepilt: mitu välismaa inimest ja nende hulgas heledate juustega tüdrukud. Oh jummel, kes jõudis seal nii palju piltide jaoks poseerida, kui taheti...
Helge pandi meie klassi õppima. Nii, kujutage ette, kui elevil on mu klassi õpilased, kui üks blond tüdruk nende klassis õpib. Nüüd kujtage ette, et kas blondi. Ja nüüd seda, et kolm blondi, üks on poiss. YEAH nad olid täiesti hüperaktiivsed. Vahepeal kees mul juba üle, kõik rääkisid ja karjusid samal ajal ja siis ootasid, et ma midagi vastaks - nii ei saanud ma midagi aru ja pea hakkas valutma juba. Aga tegelikult oli väga lõbus. Võibolla näeme uute kuttidega rohkem juba nädalavahetusel - plaanisime YFUkatega Ixtepeci ujuma minna ja kutsusin nemad ka, seltsis segasem. Pealegi, eks me oleme praegu kõik samamoodi vette visatud ja koos on kergem ujuda. Ja ehk aitab (nüüd mitte metafoorses mõttes) koos aja veetmine ja ujuma minemine kogu olukorda veel kergemaks teha.
Mul oli täna koguaeg nii palju tegemist ja rääkimist, et ei jõudnud isegi Candy Crushi mängida!
Tegin täna suure sammu edasi perega suhtlemises - tunnen, et Mariela ongi tegelikult ka mu õde, kuna lihtsalt rääkisime mitu tundi kahekesi ja nii palju nalja sai. Kõiksugu erinevad teemad, põhiliselt muidugi naistekad ja draama draama. Aga olen enda üle uhke, et sain kõik, mis tahtsin ära räägitud ning samas sain ka aru, mida tema mõtles. Eks mõned asjad lähevad ikka kaduma, kui keelega paras võhik oled aga siiski, edusammud on märgatavad!
Ja täna tundsin ennast veel eriti hästi, kui sain klassivendadele ära seletatud, kuidas ja millal ja miks ma Ragneriga suhtesse läksin. Alguses ma muidugi ei saanud aru, mida nad teada tahavad aga kui google translate asja lihtsamaks tegi, sain täiesti ise kõik asjad ära jutustatud - ilma google abita!!
Kuigi mingi areng on toimunud, tahaksin keelt veelveelveel kiiremini selgeks saada, sest niiväga tahaks kõigiga suhelda aga no puedoooo ja see ajab närvi. Samas ongi rohkem innustust õppimiseks!
Kaisa hommikune uudistenurk tervitab emmet ja issit ja soovib kena päeva! (mulle head ööd varsti)
Y feliz cumpleaños, mi querida abuela!
Kallid (neid igatsen väga, olen kalli-inimene...)
Kaisa :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar