Neljapäev, 7. august 2014

Tere kõigile Mehhikost

Oeh, pean väga kiiruga kirjutama, kuna arvuti aku on otsakorral ja seda laadida ei saa. Seetõttu ärge kirjavigu ja inetuid laused tähele pange.

Eelkõige tahan veel tänada kõiki, kes toetasid ja mind meeles pidasid. Ja vabandan, kui sõnumitele vastata ei saa - facebookis ma ei ole, kuna nett on siiani puudunud ja sõnumitele ka vastata ei saanud millegipärast. Aga ma nägin loodetavasti kõikide sõnumeid ja AITÄH teile, nii armas :)

Hetkel oleme hotellis, kus on siis aastaalguse seminar, kuhu on kokku toodud yfukaid üle terve maa, kes kõik sama saatust jagavad. Tegelt on inimesed megatoredad ja armsad. Aga noh, eks igatsus tikub ikka kõvasti peale, kuna äraminek on alles nii värske ja siin on kõik teistmoodi ja tagurpidi. Ma tahaksin juba oma Mehhiko koju minna, arvan, et seal on parem elu kui siin hotellis, sest kogu see tamp, mis siin peal on, see väsitab nii jubedalt. Näiteks selle sõidu peale kulus umbkaudu 25-30 tundi, millest magada sain vaid mõned nigelad tunnikesed. Seejärel jõudsime öösel hotelli, ja hommikul oli hommikusöök juba 7-30. Muidugi ei saanud ajavahe tõttu ka öösel magada. Istusin üleval nagu kuutõbine ja kohe kui tuli sõnum emmelt, siis helistasin. Mul oli kell kaks öösel ja siis oli aeg kodustega jutustamiseks.

Aga vot selles olen ma küll nördinud, et keegi ei rääkinud midagi adapteritest. Jah, mõtlesin küll selle peale, tegelt eks ise ka loll, et mõtlesin, et küll kuidagi ikka saab kui mingi jama on. Sest siin ON vaja adapterit ja nüüd ollid õnneks sakslased nii armsad ja andsid meiele enda oma laenuks. Saangi telefoni ära laadida, arvuti juhe sinna kahjuks ei mahu, nii et skype peab ootama, sõbrad.

Täna olime terve päev igast erinevate loengute ja mängude ja muude tegevustega väga hõivatud. Ma olen täielik laip lihtsalt. Tegelikult oli tore, käisime ka basseiinis ujumas, vesi oli nagu supp kuigi väljas tiba jahedam. See oli täiega mõnus. Ja nüüd on õhtusöök söödud ja loodan, et täna enam ei pea kuskile ronima. Ehk lastakse ikka magada ka. Pea on küll ikka väga sassis omadega kõigest. Emotsioone on nii palju eriveaid, seinast seina täiesti.

Aga nüüd kui meil neti parool on, vaadake mu tumblrit ka, lisan sinna uusi pilte elust ja olust.

Igatsen teid kõiki, mu armsad, niiiiii väga!!!!
Kalli-kalli :)

2 kommentaari:

  1. Hommikust, kallikene. Mäletad, Eerik ütles meile, et seal on kahe lapiku otsaga pistikud, meie ei pidanud seda siis oluliseks. Nüüd tuli asjast juttu ning ta rääkis, et vanaemal Nissis on selline adapter Ameerika reisist :) Oleks pidanud kuulama. Oleks oleks-poleks poleks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oeh, mu kallid. Palun vabandust Eerik, et jälle suured oma pesamuna ei kuulanud, oleks ju võinud, mul oleks elu palju lihtsam. Ma ei tea mis seal kodus saab, ei usu, et neid adapreit on. Aga loodame, et saab poest osta. :)

      Kustuta