Pühapäev, 10. august 2014

Lõpuks kodus

Eilne päev möödus inimestega hüvasti jätmisega ja meid sõidutati mööda Mehhikot laiali kodusesse. Oma kandi inimestega saime mõnuga oodata, kuna kui teised lennujaama viisime, tõi meil buss hotellist bussijaama, kus pidime ootama 6 tundi. Aeg möödus õnneks kiiresti, kuna seal oli wifi ja sai üle pika aja jälle oma inimestega Eestis rääkida ja akusid laadida. Pool aega läks selle peale, et rääkisime Memoga Eesti ja Soome ja Mehhiko elust. Täiega tore oli ja tõenäoliselt näen temaga mõne aja pärast veel - ta elab minust vaid poole tunni bussisõidu kaugusel.
Nagu ma juba tumbleris jõudsin hõisata, siis buss, millega 12 tundi sõitsime oli megasuperhüper luksuslik. Istmed oli nii suured, et mind oleks sinna mitu tükki lebotama mahtunud ja neid sai lasta täiesti lamavasse asendisse, ehk siis magada oli mõnna. Ainus segav faktor oli see, et buss sõitis väga väga kiiresti ja tee viis läbi kõrgete mägede ehk palju  järske kurve ja kõrvad kippusid kõrguse tõttu lukku minema.
Bussijaamas oli pere mulle suure plakatiga vastu tulnud ja saimegi kohe kodu poole minema hakata. Kuna mu hostemal oli eile sünnipäev, siis meil peetakse täna pidu ja selleks käisime läbi turult, kust vajalikke asju ostsime. Mingeid ilgeid suure kabiid ka, need olid rõvedad. Ja siis Mariela ostis mulle sellist kookosemaitselist jääjooki - Mehhikos serveeritakse see läbipastvas kilekotis, kuhu torgatakse kõrs sisse. See nägi alguses välja nagu vesi, millesse oleks mingied valgeid paberitükke sisse saputatud aga maitses imehea.
Mu kodutänav on Eesti mõistes nagu mittearvestatava autoteega - see on nagu liiva/kuivanud muda sisse sõidetud rada. Kodus on 2 koera (üks on alles pisike kutsikas), papakoi ja tuukan. Mul on ülemisel korrusel oma tuba, seal on täitsa hea, sest puhur on suur ja teeb palju tuult. SEST SIIN ON VÄGA JULMALT PALAV. Päike ei paista aga higi voolab nagu oleksin saunas. Julm värk ikka. Memol oli õigus - seal, kus meie hotell oli, vot see palavus polnud midagi.
Emme: mu hostemale väga meeldisid need kõrvarõngad. Küsisin enne Mario käest, kuidas on "palju õnne sõnnipäevaks" hispaania keeles ja siis läksin ruttu õnnitlema, et see lause meelest ära ei läheks - juba praegu enam ei mäleta :D
Mu väike pesamuna õde küsis minult mis mu nimi on ja ma sain aru!!1 best feeling eveeeer ja ma oskasin talle vastata ka :D

Adios, kallid! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar