esmaspäev, 1. september 2014

Slenderman

Mõtlesin, et ei hakka täna blogi kribama aga siis tuli meelde, et pean ikka ära selgitama, miks ma ei kavatse sellest jäävee kaela valamisest osa võtta. Niisiis, meil on siin juba mitmendat päeva paduvihm. Minule väga ootamatult sajab minu majas ka toas. Minu magamistoas. Meeldiv, eksole. Istusin õega oma toas ja kui mõne aja pärast tahtsin endale juua tooma minna, panin jalad põrandale ja ehmatasin, sest terve põrand ujus. Õnneks on mul üldiselt kõik asjad kappides, nende peal või voodis - midagi hullu ei juhtunud aga lihtsalt nüüd siis tean. Kui vihma sajab, võib minu akent vaadates seda näha - sealt ei tilgu ega nirise vaid voolab vett sisse. Õnneks tõi mu õde mingi kileriba ja toppisime selle sinna äärde - nüüd ainult niriseb vett, enam ei voola.
Ja endale ootamatult kaela saanud ülesannetest vabandabn ennast välja sellega, et minul on siin iga päev üks ice bucket challenge, kuna majas EI OLE sooja vett. Pesen ennast iga hommik jääkülma veega, alguses oli see mõnus aga nüüd kui ilm enam nii kuum ei ole, siis on see päris hull. Hea karastus iga hommik. Ma luban teile, käin siin iga hommik pesemas - lihtsalt ei hakka seda filmima kell 6 hommikul :D sain andeks ma loodan.
+ siin Mehhikos ei tea sellisest kulutulena levivast facebooki värgist mitte midagi - tundsin ennast väga lollina, kui üritasin oma õdedele seletada, et tahan omale ämbri jääkülma vett kaela kallata ja et seda filmitaks. Nad naersid ikka täiega...

Siis tahan mainida seda, et mul oli juba täitsa meelest läinud tänane esimene September. Hommikul, kui telefoni lahti tegin, nägin kõiki ilusaid pilte kallitest eestlastest. Natuke tundsin igatsust aga polnud midagi hullu. Kuni nägin pilti Laurast ja Lilyst. Ma ei hakanud nutma aga lihtsalt sellel hetkel, kui nägin, et mina olin samuti sinna märgitud, hakkasid pisarad voolama. Tänud tänud eksole :D Ärge muretsege, need ei olnud üldse valusad pisarad, pigem ikka sellised igatsevad aga õnnelikud! Tegelikult olen viimsel aga igatsusega juba päris hästi "sina" peale saanud. Pole üldse hullu. Räägin oma perega Eestis muigi tihti (öeldakse, et liiga tihti) aga minule mõjub see just hästi. Mul on hea tunne, kui olen Teist midagi kuulnud, siis on hea endal päevaga edasi minna - saan alati nii palju positiivset energiat. Samas aga naudin ma täiega elu siin, Mehhikos, ega lase Eestiga suhtlemisel midagi siinset ära rikkuda.
Arvan, et iga inimene on nii erinev, et ei saa ega tohigi panna mingeid piiranguid sellele, kui tihti vahetusõpilane oma perega suhelda võib. See peab tulema täpselt ii nagu tunne on. Loomulikult ei tohi koguaeg ainult kodustega rääkida aga ma arvan, et igaüks taipab, et see teeb endalegi olukorra raskemaks ja võtab asja rahulikumalt. Kõik peavad oma vigadest õppima :)

Nüüd spetsiaalselt Eerikule pühendatud osa minu postitusest. Rääkisime täna jälle Denisega tema emast - see on ikka väga kuum teema siiani. (kurat, jälle hakkas müristama...) Täna ta leidis väga hea võrdluse, kuidas paremini oma olukorda selgitada. Ta võrdles oma hostema Slenerman'iga. Iga nurga peal, isegi koolis, on ta pidevalt valvel, sest jumal teab, kust see hull jälle välja kargab. Minu kohta oli ta ema öelnud "See blond tüdruk Eestist. Ta ei meeldi mulle. Tal on heledad juuksed, ta on ülbe ja välismaalane kah veel. Sa ei tohi temaga läbi käia, ta on saatanast!" - tänudtänud :D Meie saime selle peale muidugi jälle palju naerda. Iga hommik, kui Denist näen, tervitab ta mind sõnadega: "Kaisaaaaa, you havee noooo idea, what kind of story i have for you this time!" Ja sellele järgneb jälle korralik kõhulihaste treening, kuna on võimatu end mitte lolliks naerda.
Just natuke aega tagasi tuli Andres meile (mu õe Mariela poiss) ja ta tahtis väga Transformeireid vaadata. Mulle tuli kohe kallis Eerik meelde. Ja see, kuidas mõnikord su lausa mitu päeva järjest sama filmi vaatamast leian. (Siis me vaidleme, kumb on mõistlikum vaadata - Transformerid või Grey Anatoomia) Saadan sulle raudsed Transformeite kallid siit :) (PS! üritan väga mitte seda peksupäeva ära unustada, mis sul aasta pärast ees seisab. Lennujaama tule ikka, ega ma kohe lööma ei hakka!)

Kalli-kalli
Kaisa :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar