Neljapäev, 26. veebruar 2015

204 päeva Mehhikos

Mul siin eile õhtul tuli mõte, et võiks ühe sellise natuke teistmoodi postituse teha. Ja suured tänud nendele, kes mind küsimustega aitasid - probleem on selles, et ise siin üle poole aasta elanud on kõik nii normaalne, et ei oska enam mõelda, mida te teada tahaksite ja huvitav lugeda oleks. Ise küsimusi lugedes mõtlesin, et ei oleks selliste asjade peale tulnudki. Suured tänud! Ja kui kellelgi veel mingeid mõtteid on, ande aga julgelt teada, mul on selle üle ainult hea meel!

Klassikalised küsimused, mida tavaliselt teada tahetakse:

Kuidas hispaania keelega edeneb?
- Ma arvan, et praegu on üle pooleteise kuu juba umbes seda aega, kui ei ole enam üldse inglise keelt kasutanud, Puhas hispaania keel. Nojah, ja muidugi eesti keel ka ikka, kui kallitega suhtlen või blogi kirjutan. Aga hispaani keelega läheb hästi, iga päevaga aina paremini. Ise nii hirmsasti kaifin seda, et saan vabalt rääkida selles imeilusas keeles. Vinge!

Millal tagasi Eestisse tuled?
- Seda täpselt kuupäeva ei tea ma endiselt aga kui YFU Mexico tripil käisin, siis saksa yfukatel on oma kuupäev juba teada ja enamustel on see kuskil seal 25-27 Juuni kandis. Nojah, ma küll ei tea midagi veel aga arvan, et võin öelda, et Juuliks olen kodus tagasi.

Kas saad perega hästi läbi?
- SUPERHÄSTI! Ma armastan oma siinset perekonda vägavägaväga. Nii armsad ja hoolivad inimesed ja peale selle kõige muu lillelise ja toreda - mul on nüüd suured vennad ja õde, keda ma olen alati tahtnud! Olen koguaeg vaadanud oma emmet ja tädi Kristit ja kadedusega mõelnud, et kui lahe on omavanust õde omada ja nüüd on mul Salma. Ta just ütles mulle eile mingi lolli nalja üle naermise lõpetades sellise lause: "Enne ei teadnud, mis ma tegema hakkan, siis kui hostõe saan ja nüüd mõtlen, et mida ma tegema hakkan, kui sa tagasi lähed...nutan vist lolliks." Ma arvan, et see ütleb kõik.

Kas sul poiss on?
- Ei. Mul siin Mehhikos oli ainult üks suhe ja see sai ammu läbi. Ausaltöeldes ei taha ma siin mingit suhteteemat ajama hakata ja hoian sellest päris teadlikult eemale, sest ei taha mõeldagi, mismoodi see lahkumine siis veel välja näeks, niigi tunnen juba praegu, et see tuleb üks jubejube hetk mu elus.
Aga muidu, siin on palju vahetusõpilasi, kes on oma tüdruku/poisiga väga õnnelikud ja rõõmsad. Selle kohta üks hea nali ka - kõik kohalikud ütlevad ka, et selle aasta vahetusõpilased on kõige hullemad, keda Ixtepec tundnud on. Sellessuhtes, et ma ei hakka nimesid nimetama aga kui ma nüüd hakkan kokku lugema, siis 5-6 on ajanud liini oma nõbuga ja 2 oma hostvennaga, 1 oma KAHE hostõega. Mulle on see mehhilkastele omane klatšimine ikka väga külge jäänud ikka, sellised asjad peab alati ära mainima.

Miks sa ainult poistega suhtled, kas sellel on kindel põhjus?
- Ma ei teagi kohe, kuidagi on nii välja kukkunud. Ma arvan, et asja mõjutab ka see, et minul on väga raske siin tüdrukutest sõpru leida. Alguses on tore ja lilleline aga siis tulevad mingid kadeduse teemad ja koledad jutud levivad kiiremini kui kulutuli. Poistega on sellessuhtes palju lihtsam. Ja tegelikult mul on ikka tüdrukutest sõpru ka. Kõige kallimad on muidugi Salma ja Siljeaga samas on mu uues klassis päris toredad klassiõed, kellega praegu kõik superhästi klapib. Aga koolist väljaspool ma nendega ei suhtle jah, seega võibki jääda mulje, et mul ainult kutid ümberringi, tegelikult päris nii ka ei ole.

Kui palju sul umbes kuus raha läheb? Mille peale raha kulub?
- Ausaltöeldes ei ole mul halli aimugi, sest ajataju on mul siin null ja rahadega on selline diil, et kui raha otsas, siis issi-emme aitavad. Ma ei ole suur laristaja seega meil selline süsteem töötab päris hästi. Üldiselt kulub väga palju raha igasuguste pisiasjade peale. Söök-jook, asjad mida me kõik igapäevaelus vajame näiteks hügieenitarbed, riided, jalanõud jne. Aga ma siin muidu mingit hullu šoppamist teinud küll ei ole, kui midagi puudu, lähen ostan aga ei traavi niisama poodides ringi. Pigem kulutan raha mõnusaks eluks, kui riiete ostmiseks.

Kas sa tahad tagasi Eestisse tulla?
- Raske küsimus. Kõige raskem ma arvan. Tahaksin, et Mehhiko oleks Eestile sama lähedal, kui näiteks Soome. Paar tunnikest laevaga minna ja valma. Ma tahaksin tulla tagasi Eestisse selleks, et näha ja kallistada oma inimesi ja noh, eks kodu on kodu. Aga nüüd on mul siin ka kodu ja nagu ma ütlesin, kodu on ju kodu. Ehk siis ma ei tea. See on nii kahe otsaga küsimus, et jube. Praeguste emotsioonidegütlen täiesti ausalt, et tegelikult ikka väga ei taha tagasi. Olen õppinud igasuguseid asju kodumaa juures palju rohkem hindama aga samas...kogu siinne elu maha jätta... see ei ole midagi kerget. Kujutage ise ette, mul on siin perekond, armas kodu ja megalahedad sõbrad, kes minust väga hoolivad. Minu hull elu siin on asi, millest on kahju loobuda - Eestis on kõik niiiiii vaikne ja rahulik võrreldes siinsega.

Mis plaanid sul on, kui naased tagasi kodumaale?
- Kui nüüd kohe otsast pihta hakata, siis kõigepealt tahaksin paariks nädalaks Tartusse minna. Maasikakorjamine on mulle südamesse kasvanud - mis suvi, see ilma Tartu ja maasikateta on? Minu jaoks nagu talv ilma lumeta. Aga jah, plaaningi tööle minna, raha teenida, kõikide oma inimestega näha ja aega veeta ning siis Augustis loodan Itaaliasse minna, et kõiki oma sõpru näha. Plaanime seal kõigiga kokku saada. Loodan, et nüüd ei sõnunud selle kirja panemisega asja ära - ma olen siiski seda ebausku täis. Ja mis siis ikka, sügisel on Nõmme Gümnaasium mind ootamas ja vaja viimane aasta koolipinki ära nühkida. Selle ees on mul muide suur hirm - kardan väga, et see tuleb minu jaoks üks kohutav aasta, sest siinset kooli ei anna meie omaga võrreldagi - mul on põhimõtteliselt aasta puhkust ja siis peale seda kohe nätaki viimane klass (ja ähvardavad veel, et pidi kole raske olema!!!) ja eksamid. Huhh, ei taha mõeldagi!

Mida sa plaanid teha peale gümnaasiumi, kas midagi hispaania keelega seotut?
- Mul on selline väike salaplaan, millest ma veel rääkida ei julgegi, sest on väga võimalik, et elu keerab mulle hoopis teise saatuse ette aga jah, minu tulevikuplaanides on hispaania keel indlalt sees. See oli mõttes juba enne Mehhikosse tulemist ning just hispaania keel viis mu mõtted vahetusaastale Mehhikos.

Kas sa igatsed oma siinseid sõpru?
- Loomulikult igatsen! Demasiadoo!!! Oleks ikka väga imelik, kui üldse ei igatseks. Ja nii tore on teada, et mul on oma kõige kallimad Eestis pikisilmi minu tagasitulekut ootamas, toob alati naeratuse näole. Ja kui ma tagasi tulen, siis teeme ühe mõnusa saunaka teiega, mu kallid! Neid õhtuid igatsen ma ikka väga - mis saaks olla eestlase jaoks parem viis peale rasket nädalat laupäevaõhtut veeta, kui oma sõpradega saunas olles! Ainult üks mure on mul nüüd sellega... ma kardan, et te ei kanata mu muusikaset enam välja :D


Praeguseks lõpetan ja lähen magama, kell on juba kaks läbi. Homme läheme Yoshiga Cobao Ixtepec'i (See kool, kus kõik mu siinsed sõbrad, õde ja nõbud käivad) ja plaanime peale seda Ojo De Aguasse minnasest see palavaus on endiselt TAPPEV!

Head ööd ja kalli-kalli
Kaisa :)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar