Reede, 12. detsember 2014

Unos lindos ojos verdes!

Mul on suured uudised! Okei, võibolla mitte nüüd nii suured aga ise olen pool ööd üleval olnud, sest ei suutnud tänast ära oodata! Hakkan oma looga täiesti algusest peale, nii on ehk lihtsam.

Peale seda, kui Clemens ära läks, ei olegi ma siin kodus midagi väga suurt teinud. Vaheaeg - kooli jaoks vara ärkama ei pea ja kuna mõnel päeval polnudki muid plaane, veetsime päeva vennaga igasuguseid erinevaid filme vaadates. Näitasin neile isegi Nimed Marmortahvlil ära ja kuna hispaaniakeelseid subtiitreid mu plaadil ei ole, siis seletasin ise, mis parasjagu toimus. Vot jah, ei midagi huvitavat aga samas oli päris hea vaheldus mõni päev ilma midagi tegemata veeta - seda pole siin viimasel ajal ette tulnud. Siiski lõpuks viskas see mul üle ja otsustasime Siljega niisama päeval jalutamas käia. Pool Ixtepeci kõndisime läbi ja enamus aega arutasime, mis siis saab, kui me poole aasta pärast tagasi koju läheme. Siljel on kindel plaan siia elama tulla. "Mina tahan, et minu lapsed nii kasvaks, et õpivad ratsutama ja saavad hispaania keele selgeks ning lihtsalt naudivad seda siinset elu! Muidugi jõuludeks läheks ma tagasi koju, et kõiki näha ja nii aga elada tahaksin kindlasti siin. Ja just Ixtepecis."
Mina veel nii hulluks oma mõtetega läinud ei ole aga praegu on mu kindel plaan minna Tartu Ülikooli veidi kõikuma löönud küll. Kohtusin siin eelmisel nädalal ühe endise yfu vahetusõpilase Tor'iga. Norrakas, kes oli Ixtepecis vahetusaastal kuus aastat tagasi. Praeguseks on ta siia juba kolm korda tagasi tulnud. Ise ütleb, et tahaks palju tihedamini aga nüüd on töö kõrvalt seda nii raske korraldada. Muide - huvitav fakt - ma olen temaga pikalt mitu korda juttu ajanud ja seda mitte sõnagi inglise keeles! Uskumatu. Aga Tor rääkis, kus tema kõik õppinud on - kõik erinevad maad ja erinevad keeled...no see, et ma tahan oma kolm lemmikkeelt ära õppida, on juba aastatetagune unistus. Itaalia, hispaania ja prantsuse keeled. Kõige südamelähedasemad on ikka hispaania ja itaalia omad. 
Nüüd läksin jutuga väga rändama ja oma suurest uudisest lendasin päris kaugele. Igatahes, ükspäev peale jalutamist tulime Siljega minu poole ja ajasime niisama minu toas juttu, teadagi milline muusika mängimas. Ja kuidagi tuli jutuks see, et Silje pere ikkagi läheb laupäeval sinna kontserdile, kuhu meil oli alguses plaan koos minna ja noh.. meie kaks hullu blondi mõtlesime, et tasuks veel igaks juhuks proovida, et äkki saame ikka koos minna. Selleks oli meil hiigelplaan.
Silje oli eelmisel nädalavahetusel Tuxtlast omale sellised ülivinged uued saapad ostnud. Mehhiko käsitöö ja mujalt neid väga osta ei saa. Mulle meeldisid need saapad väga ja need nägid nii mugavad välja - maksavad sama palju, kui siit neid meie mõistes kalleid firmakaid osta (siin on need kolm korda odavmad). Nojah, mina tahaksin ka endale väga selliseid. Ja siis oli Siljel kohe mõte valmis - ta läheb oma ema-isa juurde ja kuna ta juba neid hästi tunneb, siis teab, et kui nad näevad Siljet oma uusi saapaid kandmas, teevad nad kindlasti talle selle kohta komplimente. Nii läkski. Ja selle peale Silje ütles, et Kaisale ka väga meeldisid need saapad ja ta tahaks selliseid endalegi aga siit ju ei ole kuskilt selliseid saada. Nuuks-nuuks ja kurvad silmad... PLAAN TÖÖTAS, me oleme Siljega haiged geeniused ikka, sest selle peale küsisid ema ja isa, et nojah, aga kas Kaisa siis tahaks äkki kaasa tulla!!!!
Kiired kõned Siljega ja saingi emalt luba küsima mina. Mingit probleemi ei ole ja ema arvas, et meil tuleb kindlasti väga lõbus nädalavahetus. KUIGI mu pere ei saa absoluutselt aru, kuidas meile Salmaga selline muusika meldib. Ja kuidas ma suudan sinna kontserdile minna. Nüüd hommikul oli just hea nali - ema ümises ühte laulu ja mina vaatasin suurte silmadega talle otsa, sest ta ju vihkab seda muusikat. "Kaisa! Näed nüüd, sinu süü! Fuh, mis laulud!" :D
Aa, ja see lugu ka veel, et võibolla läheb ka mu tädi koos oma lastega Julion Alvarez'i vaatama. Ainus probleem on see, et nii mu tädi, Paco, kui Fernada armastavad sellist muusikat ja nende juures elav Amedeo ei suuda seda kuulata. Ta on nagu mina, siis kui juchitanis elasin ja neid laule kuulsin. Mõtlesin ausalt, et pange endale tuli otsa inimesed - ja nüüd ainult banda mu playlistis ongi!
Eile tegime veel nalja, et peaksime Amiga kohad ära vahetama - mina lähen kontserdile ja tema saab seni meie juures olla. See oleks talle muidugi meelt mööda - Salma juures elada.

Et siis jah, praegu on reede hommik ja ootan sõnumit Siljelt, kui nad siia tulevad, et mind peale võtta ja Tuxtlasse sõita. Oleme seal terve nädalavahetuse ja tagasi tuleme esmaspäeval. Silje hostvennal on Tuxtlas oma korter, kuna ta seal ülikoolis käib - seal saame seni elada. 
Ma nüüd ei taha kindlalt väita, sest kardan ära sõnuda aga meil on siin nõbudega ka väike plaan, et kui ma esmaspäeval tagasi tulen, siis läheme solo con primos ööseks randa telkima. See kõlab nii lahedalt, ma loodan, et miski seda plaani ära ei riku - siin ei või kunagi teada, mis juhtub. Samas vanematega on juba räägitud ja autod on olemas, peaks nagu kõik okei olema aga eks näis. Praegu suudan ainult sellele mõelda, et homme rokin koos Siljega Julion Alvarez'i kontserdil!!!!

(Panin juba teise blogisse oma muusikaplaylisti lingi ka, saate vaadata, mis muusika see on, kui huvi on. Issi ütles, et see on täielik ******* -liiga ilusad sõnad, et siia kirjutada :D )


Päikest ja kallid!
Kaisa :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar